Korraldaja(d)
Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum, eve.annuk@kirmus.ee
Kirjeldus
Käesolev paneel „Emaduse ja reproduktiivsuse kujutamine eesti naisprosaistide loomingus“ keskendub emaduse kujutamisele eesti naisprosaistide loomingus ajaloolises perspektiivis, s.t. alates 19. sajandi lõpukümnenditest, mil oma kirjanikuteed alustasid Lilli Suburg ja Elisabeth Aspe. Emadusest kirjutas juba Lydia Koidula luuletuses „Ema süda“, aga sotsiaalse emaduse kui ühiskondliku hoiaku ehk omamoodi hoolitsuseetika tõi oma kirjutistes esile Lilli Suburg. 20. sajandi esimesel poolel tõusis esile terve rida noori naisprosaiste, nagu Leida Kibuvits, Helga Pärli-Sillaots, Marta Sillaots jt., kelle looming suhestub ühel või teisel moel emaduse teemaga. Ka nõukogude perioodi naisprosaistide loomingus oli emadus üheks oluliseks teemaks, eriti puudutab see noortejutustusi (nt. S. Truu või S. Rannamaa).
Emaduse kujutamist ei ole eesti kirjanduses eriti uuritud ja seetõttu on tegemist uudse vaatenurgaga. Paneelis keskendutakse naisprosaistide loomingule eesmärgiga tuua nähtavale viisid, kuidas naiskirjanikud on mõtestanud emadust ja reproduktiivsust. Küsimused seostuvad sellega, milliseid kujutusviise on kasutatud emaduse käsitlemiseks, kuidas emadust on määratletud, milliseid erinevaid tähendusi on emadusele omistatud, kuivõrd seostub emadus bioloogilise emadusega ja kuivõrd on emadust mõistetud sotsiaalse emadusena. Oluline on ka see, kuidas seostub emaduse kujutamine eesti rahvusnarratiiviga.