Korraldaja(d)
Liina Lukas, Tartu Ülikool, liina.lukas@ut.ee
Jaan Undusk, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, jaan@utkk.ee
Tiina-Erika Friedenthal, Tartu Ülikool, tiina-erika.friedenthal@ut.ee
Kirjeldus
Pärast taasiseseisvumist on üheks kandvaks oksaks Eesti kirjanduse-, kunsti- ja kultuuriajaloo uuringute harulisel puul kujunenud baltisaksa kultuuritekstide kaasamine Eesti kultuuriajalukku. Kuigi üleskutse „meie maa kirjandusliku – ja üldse vaimse – kultuuri nägemiseks ja uurimiseks t e r v i k u n a, rippumata keelest” (Otto Alexander Webermann), ja seda mitte üksi kirjandusloo, vaid ka etnoloogia, folkloristika, finnougristika, germanistika, slavistika seisukohalt, ei ole uudne, on sellist programmi saanud täitma asuda alles viimastel kümnenditel. See on olnud nõudlik ettevõte. Mida varasemat kultuuriajalugu uurime, seda vähem aitavad kitsalt distsiplinaarsed meetodid ja vaatepunktid. Kõigele lisaks tuleb tähele panna Läti kultuuriajalugu ja selle uurimust, sest kuni Eesti ja Läti Vabariikide tekkeni oli tegu ühtse kirjaruumiga, mille tähtsamad keskused paiknesid Riias, Tartus, Tallinnas ja Miitavis ning toonane tekstide ringlus ei tundnud tänaseid riigi- ega keelepiire.
Vaatamata väljakutsetele on selline lähenemine osutunud viljakaks. Üksikuurimuste kõrval on sündimas esimesed kokkuvõtted uurimistulemustest: „Balti kirjakultuuri ajalugu“, mille 1. köide ilmus 2021. aastal ja on peagi ilmumas ka saksa keeles, on kogunud enda ümber üle neljakümne uurija Eestist, Lätist ja Saksamaalt. Kutsume selle võrgustikuga ühinema uusi uurijaid, pakkuma uudseid lähenemisi, teemasid, vaatenurki!
Paneeli on oodatud ettekanded, mis käsitlevad võrdlevalt Baltimaade erikeelseid tekste, olgu ajaloo, religiooni, keele, kirjanduse, pärimuskultuuri, kunsti, muusika, hariduse, teaduse, kunsti, keskkonna, olmekultuuri vm vallast. Uurime, mis roll oli neil tekstidel siinses kultuuriruumis, kes olid nende kirjutajad ja lugejad. Pöörame tähelepanu keelte vahelisele lõimitusele, sest mitme keele vahelduv kasutus, isegi ühe ja sama teksti sees, laenamine, tõlkimine, mugandamine, kohandamine on olnud siinse, eri kultuuride tõmbetuules tegutseva kultuurivälja peamisi toimeviise.