Korraldaja(d)
Aija Sakova, Tallinna Ülikool, aija.sakova@tlu.ee
Joosep Susi, Tallinna Ülikool, joosep.susi@tlu.ee
Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@kirmus.ee
Kirjeldus
Ühe olulise humanitaarteaduste valdkonna teadmussiirde vormina saab käsitleda uurimistööga loodud teadmiste siirdamist kooli, õpetajatele ja nende kaudu õpilasteni. Aga ka vastupidi – aegade jooksul on olnud märkimisväärne kooliõpetajate ja -õpilaste abistav roll kultuurilooliste materjalide kogumisel, teadusallikate loomisel (nt alates 19. sajandi lõpu rahvaluule kogumisel), õpilaspraktikantide abi teaduskollektsioonide korrastamisel.
Paneeli eesmärk on analüüsida, milliseid teadmussiirde, haridusliku koosloome ja teaduse populariseerimise/kommunikeerimise vorme on eri aegadel olnud, kuidas need on toiminud, millised probleemid on eri vormidega (nt õpikute koostamine, pärimuse kogumise aktsioonide korraldamine, õpetajakoolituste ning õpilaskonverentside ja teaduskoolide korraldamine) kaasnenud ja millised teadusväljundid on koosloomest omakorda sündinud.
On selge, et teadustöö käigus loodud teadmine ei ole sageli üks-ühele koolitunnis rakendatav ja vajab eraldiseisvat mõtestus- ja tõlgendustööd. Samal ajal võib teadmussiire kui katusmõiste õpetajatega tehtavale koostööle mõjuda võõristavalt. Selle asemel räägitakse pigem koosloomest ja -tööst, mis aitavad vahendada teadlaste värskemaid uurimistulemusi koolitundi. Humanitaarteadlase perspektiivist tähendab selline hariduskoostöö ka järjepidevat tööd valdkondliku järelkasvu koolitamisel ja haridusvaldkonna integreerimisel teadustöösse.
Kutsume humanitaarteadlasi jagama oma analüütilisi kogemusi ja näiteid õpetajatega koostöös sündinud teadmussiirdest, mille abil on ühelt poolt teadustulemused kooli jõudnud, teisalt on selle koostöö abil ka uusi teadusväljundeid loodud.
Ootame sõnavõtte ja ettekandeid, mille koostamisel on abiks järgmised küsimused:
- Kuidas on teaduslik didaktiline teadmine jõudnud koolidesse? Kuivõrd seda luuakse kooli/haridussüsteemi vajadusest ja kaasaegsetest ainedidaktilistest teadmistest lähtudes?
- Mis on teadusliku didaktilise teadmise kooli jõudmist takistanud või toetanud?
- Kuidas humanitaarteadlane opereerib moodsa mõistega „teadmussiire“ hariduskoostöö näitel?
- Kuidas on õpilasi ja õpetajaid kaasatud ja kuidas kaasata erinevate humanitaaria uurimisallikate loomisel ja kogumisel (nt folkloristikas koolipärimuse kogumisvõistluste näitel) ja millised uuenduslikud teadusväljundid on sellisel viisil sündinud?
- Millised kogemusi on teadlaste ja õpetajate koostöös sündinud temaatiliste tunnikavade kohta?
- Millised edukad koolitusformaadid on teadlaste osalusel sündinud, kuidas neisse on kaasatud õpetajaid ja õpilasi?