Korraldaja(d)
Margus Ott, Tallinna Ülikool, motlus@gmail.com
Ott Puumeister, Tartu Ülikool, ott.puumeister@gmail.com
Jüri Lipping, lipping@ut.ee
Kirjeldus
Me elame kriitilistel aegadel, pöördepunktis ehk üleminekuperioodil, kus tundub, et oleme minetanud oma terve mõistuse maamärgid, kaine mõistuse teeviidad, kognitiivse suunataju ja kõlbelise kompassi. Sotsiaalse aluspinna teisenemine seab meid silmitsi uudse probleemiga: kuidas orienteeruda ühiskondlikul väljal, kuidas tähistada piire, määrata koordinaate, mõõta aega, kaardistada suhteid jne? Siinse paneeli lähtepunktiks on tõdemus, et ainult mõtlemine suudab meid aidata orienteeruda tänases senitundmatus situatsioonis. Ainult mõtlemine – kõige laiemas tähenduses kui loov tegu vastasseisus kaosega – võimaldab meil täita tähendusega elik muuta mõeldavaks see ühiskondlik pind, millel me praegu nõutult käsi laiutame. Humanitaarteaduste, sealhulgas eriti filosoofia roll on aktiveerida kriitiline refleksioon ja fabritseerida teoreetiline tööriistakast, käsitlemaks järgmisi põhjapanevaid küsimusi. Mis on ruum? Mitte homogeenne, universaalne ja meetriline konteiner, vaid n-mõõtmeline paljusus, jõujoonte ja võimusuhete intensiivne miljöö, teatav kvalitatiivne ökosüsteem, mille dünaamika laialilaotamine nõuab uudset kartograafiat, topoloogiat, semionautikat ja geofilosoofiat. Mis on aeg? Mitte sekundeid ja sajandeid loendav kellavärk, kronoloogilist argipäeva dikteeriv taktimõõt, mitte presents ja perioodilisus, vaid kestus ja kordus, kronotoopiline maastik, mida kujundavad eriomased rütmid, resonantsid, refräänid, samuti teatav paikkondlik asünkroonia, erilaadsete aegade ühitamatus, tempode disparaatne suhestumine, lausa “liigestest lahti aeg”, mille abstraktne joon (“nüüd-aeg”) vedrutab veel määramata tuleviku poole. Mis on suhe? Mitte stabiilne ja muutumatu seos, faktipõhine või õigusjärgne sõltuvus, kinnistunud ja peetunud vahekord, mitte pelk reeglite, normide ja sätete süsteem, vaid rohkete vaatepunktide dissonantne kooskõla, vastandlike tajurežiimide erimeelne eksistents, heteromorfsete omailmade läbistuvus (“kihisev-kihistuv olemine”), lokaalne võrgustik, mis püsib koos just nimme oma ümberütlemiste, möödarääkimiste, kõrvalekallete ja luhtaminekute hargnevas põimituses. Paneel paneb ette, et säärane ümbermõtestamine võiks ehk kõige produktiivsemalt väljenduda laias laastus deleuze’iliku erinevusfilosoofia ja protsessiontoloogia põhjal arendatava ühiskonnateooriana. Siiski ei soovi me oma probleemiasetust piirata üheainsa filosoofilise suundumusega ning väga teretulnud on ka alternatiivseid teoreetilisi lähenemisi viljelevad mõttekäigud.