Korraldaja(d)

Andres Karjus, Tallinna Ülikool, akarjus@tlu.ee
Krister Kruusmaa, Eesti Rahvusraamatukogu, krister.kruusmaa@rara.ee
Laura Nemvalts, Eesti Rahvusraamatukogu, laura.nemvalts@rara.ee
Mila Oiva, Tallinna Ülikool, milaoiva@tlu.ee
Peeter Tinits, Tartu Ülikool/Eesti Rahvusraamatukogu, peeter.tinits@ut.ee

Kirjeldus

Suured andmemahud on muutunud humanitaarias aina kättesaadavamaks, seda nii digitaalsena sündinud kui digiteeritud ajalooliste andmete näol. Suurandmete märgendamine, rikastamine ja analüüs võib olla väga ajamahukas ülesanne, aga seda saab oluliselt kiirendada masinõppe ja tehisintellekti võimaluste sihipärase kasutamisega. Generatiivsed suured keelemudelid on arenenud piisavalt võimekaks, et nende abil uurida ka keerulisi humanitaarteaduslikke küsimusi.
Uued tehnoloogiad toovad uusi võimalusi, kuid seavad humanitaarteadused silmitsi ka probleemidega, mida on varem peetud arvutiteaduste valdkonda kuuluvateks. Tehisintellekti kasutuselevõtt tähendab, et humanitaarteadlased peavad oskama mõelda näiteks algoritmilistele nihetele (bias), andmeprivaatsusele ning tehistaibu kultuurilisele (eba)tundlikkusele. Need küsimused vajavad lahti mõtestamist ka Eesti kontekstis, kuna tehisintellekti kvaliteet ei ole kasutusvaldkondade ja keelte lõikes ühtlane.
Selles paneelis keskendume masinõppel ja tehisintellektil põhinevate meetodite rollile humanitaarias. Kavas on kutsutud ettekanded nii Eestist kui välisekspertidelt ning avatud teesikutse alusel valitud ettekanded. Oodatud on ettekanded, mis tutvustavad uusi algoritmilisi meetodeid ning nende rakendamist ja avavad suurandmete kasutamise väljakutseid; samuti arutlused nende meetodite võimaluste ja piiratuste üle humanitaarteaduste kontekstis. Ettekanded võiksid muuhulgas juhinduda ühest või rohkemast küsimusest järgmises nimekirjas:

  • Kuidas võimestada humanitaarset uurimistööd uue põlvkonna masinõppe meetoditega, sealhulgas suurte keelemudelitega?
  • Kuidas muudavad masinõpe ja tehisintellekt eesti kultuuriandmete analüüsi ja mõistmist? Milline on nende mõju traditsioonilistele humanitaarteaduslikele meetoditele?
  • Missugused suuri andmekogusid võiks analüüsida suurel skaalal masinõppe vahenditega? Kuidas tagada selliste andmete kättesaadavus ja töö läbipaistvus?
  • Millised on nende tehnoloogiate piirangud ja võimalused, sh eesti kultuuri kontekstis?
  • Kuidas tagada eesti keele ja kultuuriandmete integreerimine suurtesse keelemudelitesse, mida treenivad rahvusvahelised firmad või teaduskonsortsiumid?
  • Kas ja kuidas suurendada andmeteaduslikku kompetentsi humanitaarteadustes?

Paneel on avatud nii eestikeelsetele kui ingliskeelsetele ettekannetele.

 

Veel postitusi