Korraldaja(d)
Raili Marling, Tartu Ülikool, raili.marling@ut.ee
Kirjeldus
2022. aastal valis Collinsi sõnaraamat „permakriisi“ aasta sõnaks. See kõnekas tõik toob selgelt välja, et kaasaja ühiskonda iseloomustab teravdatud kriisitaju ning erinevate keerukate ja pikaajaliste kriiside põimumine. Osad kriisid on dramaatilised ja intensiivsed (sõda, pandeemia, rändekriis). Teised (nt kliimakriis, majanduse restruktureerimine, demokraatia kriis, heaoluriigi murenemine jne) kulgevad aeglaselt ja jäävad igapäevaselt tajumatuks. Selliseid pikaajalisi kriise on keeruline kujutada ning tänu sellele on raske motiveerida inimesi oma käitumist muutma. Selliseid pikaajalisi ja mitmetasandilisi kriise suudavad edasi anda eelkõige just kirjandus ja teised kunstivormid. Kirjandus- ja kultuuritekstides näeme pikaajaliste kriiside tihti vaevuhoomatavaid aspekte ning inimeste tihti vastuolulisi reaktsioone kriisisituatsioonidele. Kirjandus- ja kultuuritekstid on eriti mõjusad emotsioonide ja afektiivsete atmosfääride edasiandmise vahendid, milles näeme mitte vaid selgelt loetavaid emotsioone (rõõm, hirm, häbi, õudus), vaid ka ambivalentsemaid seisundeid nagu ärevus või apaatia. Kriisitajud ja -diskursused on tugevasti seotud ühiskondlik-poliitilise konteksti, ajaloo ja väärtustega ning seega nõuavad nad kultuuritundlikku ja nüansseeritud analüüsi. Paneeli eesmärgiks on ühiselt analüüsida erinevaid kriiside kujutusi ning püüda koos paremini mõista kuidas keele-, kirjandus- ja kunstiteadlased saavad panustada kriiside ja kriisikultuuri mõtestamisse ja potentsiaalselt ka kriisikommunikatsiooni.
Paneeli on oodatud ettekanded, mis keskenduvad eri tüüpi kriisidele, eelkõige aeglaselt kulgevatele kriisidele (kliimakriis, majanduskriis, väärtuskriis jne) ning kultuurilistele kriisisituatsioonidele ja kriisitajudele (nt 1990. aastate üleminekuperiood). Eriti teretulnud on analüüsid, mis keskenduvad kriisidega kaasnevatele vastuolulistele diskursustele ja emotsioonidele (nt kliimaärevus, prekaarsusest tulenev apaatia) ning emotsioonide kujutamise võimalustele. Eelkõige on fookuses 20. ja 21. sajand, kuid välistatud pole ka võrdlused varasemate perioodide tekstidega. Paneeli rikastavad võrdlevad kirjandus- või diskursusanalüüsid eri kultuuridest või perioodidest pärinevate kirjandus-, kultuuri- ja meediatekstide vahel (nt 1918. aasta gripipandeemia ja COVID-19 pandeemia kujutused). Lisaks kriisidele võib keskenduda ka jätkusuutlikkusele, säilenõtkusele ja muudele positiivsetele stsenaariumitele.