Korraldaja(d)
Liina Lindström, Tartu Ülikool, liina.lindstrom@ut.ee
Virve Vihman, Tartu Ülikool, virve.vihman@ut.ee
Maarja-Liisa Pilvik, Tartu Ülikool, maarja-liisa.pilvik@ut.ee
Kirjeldus
Eesti keele elujõud on kindlustatud ametliku riigikeele staatuse läbi, mis tagab eesti keele kasutusvaldkonnad, ühtse standardkeele (kirjakeele), eesti keele õppe ning toetab eesti keelt keeletehnoloogia vahenditega. Samas on Eesti üha enam sisserännumaa ning eesti keelt kasutavad aina mitmekesisema taustaga inimesed. Lisaks mitmekesistuvad eesti keele kasutusvõimalused meedias ja sotsiaalmeedias, tuues kaasa muu hulgas eesti keele destandardiseerumise ilminguid – kaugenemise üldkasutatavast kirjakeelest. Seda võime näha näiteks noorte keelekasutuses, kus toimub palju keelelisi innovatsioone, seda nii kõnes kui kirjas. Vaatamata pikale standardiseerimistraditsioonile eesti keel seega samal ajal destandardiseerub: uute kasutajarühmade ja kasutusvaldkondadega kaasnevad uued keelekasutusmustrid, mis sõltuvad kõnelejate keelelisest ja sotsiaalsest taustast ning keelekasutuskontekstist, aga ka muudest teguritest. Keeleteaduses on varieerumise uurimine ühelt poolt pikkade traditsioonidega (alates sotsiolingvistikale aluse pannud W. Labovi uurimustest 1970ndatel), teiselt poolt on meie teadmised eesti keele varieerumisest ja mitmekesisusest sageli endiselt poolikud. Erinevad meetodid, andmekogud ja statistiline mudeldamine võimaldab pilku heita nii sellele, millest sõltub keelevahendite valik tänapäeva keeles või minevikus, kui ka sellele, mis suunas toimuvad valikud tõenäoliselt tulevikus. Ettekandepaneelis sooviksime arutleda ka selle üle, milline on tuleviku eesti keel ja kuidas saame seda nii varasema kui ka praeguse mitmekesisuse pealt ennustada.
Sellesse paneeli ootame ettekandeid, mis käsitlevad eesti keele mitmekesisust erinevatest vaatenurkadest, kasutades erinevat tüüpi andmeid ja andmekogusid ning meetodeid. Otsime vastust küsimustele, kui palju ja millest tingitult tänapäeva (või mineviku) eesti keel varieerub? Millised andmed ja analüüsimeetodid võimaldavad meil pilku heita eesti keele tulevikku – ja mida me seal näeme?