Korraldaja(d)
Endla Lõhkivi, Tartu Ülikool, endla.lohkivi@ut.ee
Jaana-Eigi-Watkin, Tartu Ülikool, jaana.eigi-watkin@ut.ee
Katrin Velbaum, Tartu Ülikool
Eveli Neemre, Tartu Ülikool
Kirjeldus
Viimastel aastakümnetel on filosoofias hakatud kasutama järjest enam empiirilisi meetodeid. Nt tehakse eksperimentaalses filosoofias küsitlusi tuntud filosoofiliste argumentide mõistmisest mittefilosoofide hulgas ning uuritakse erinevate tõlgenduste kontekstilisi asjaolusid. Praktilises filosoofias korraldatakse fookusgrupi arutlusi ja tehakse intervjuusid. Teadusfilosoofias on selle algusest peale arutatud teadusajaloo ja -filosoofia vahekorda- – seda kas ja kuidas ajalooalased faktid mõjutavad filosoofilist argumentatsiooni (nt Thomas S. Kuhn, Imre Lakatos, Larry Laudan). Probleemiks on nende kõikide lähenemiste puhul see, et tavaliselt peetakse lubamatuks empiirilistest faktidest normatiivsete filosoofiliste järelduste tuletamist (selline tuletamine oleks nn naturalismi-eksitus). Kui väidete õigustamine empiiriliste faktidega pole lubatud, siis milline roll jääb empiirilistele uuringutele filosoofias?
Üks võimalik lahendus sellele probleemile teadusfilosoofias on hiljuti esile kerkinud kultuuriuuringud, milles keskendutakse lähivaates teaduspraktika kohalikele kultuurilistele aspektidele, identiteedile, koostöö korraldusele, suhtlusele jms. Kasutatakse nn kognitiivset etnograafiat (nt Nancy Nersessiani ja Lisa Osbecki tööd) – kas osalusvaatluse või intervjuumeetoditega uuritakse, kuidas teadlased uurimistööd teevad, kuidas määratlevad uurimisülesande, loovad meetodid, avaldavad tulemusi, suhtlevad üksteise ja avalikkusega. Lähivaade võimaldab filosoofil luua uusi teoreetilisi mõisteid ja meta-teaduslikke mudeleid ehk teisisõnu kirjeldada teaduspraktikate süsteeme (nt Hasok Chang) uudsel, teadusele lähedasel viisil, ent ometi normatiivsel, filosoofia tasandil.
Paneelil käsitleme nii metodoloogilisi probleeme, filosoofiasse kuuluvat kolligatsiooni mõistet kui konkreetseid näiteid juhtumiuuringutest. Julgustame esitama ettepanekuid teemadel, mis haakuvad empiiriliste uuringute kasutamisega filosoofilises argumentatsioonis.