Korraldaja(d)
Aleksandr Fadeev, Tartu Ülikool
Alexandra Milyakina, Tartu Ülikool
Maarja Ojamaa, Tartu Ülikool
Merit Rickberg, Tallinna Ülikool
Peeter Torop, Tartu Ülikool
Kontakt: merit.rickberg@tlu.ee
Kirjeldus
Kultuuriajaloo ja kaunite kunstide käsitlemisele pühendatud õppetöö eesmärkidena on peamiselt nähtud õpilase silmaringi avardamist ja väärtuskasvatust. Digitaliseerumine, tehisintellekti plahvatuslik areng, globaalne keskkonnakriis ja süvenevad geopoliitilised pinged esitavad aga väljakutse kogu haridussüsteemile ning on kaasa toonud vajaduse mõtestada ümber ka senised arusaamad kultuuri õppimisest ja õpetamisest.
Humanitaarhariduse potentsiaali kaasaegse maailma komplekssete probleemide ja nähtuste käsitlemisel võib näha ühelt poolt selles, et kultuuri õpetamine põhineb alati arusaamal tähendusloome protsesside olemuslikust mitmekesisusest. See avaldub näiteks üha intensiivistuvates tõlkeprotsessides erinevate kultuurikeelte vahel. Teisalt aga täidab humanitaarharidus kultuuri kirjeldamise kaudu ka mitmekesisust korrastavat funktsiooni, luues arusaama kultuurist kui terviklikust süsteemist. Just humanitaarhariduse kontekstis saab arendada õpilase võimet mõista maailma oma mitmekesisuses siiski sidusa tervikuna ja iseend selle keeruka terviku osana.
Humanitaarharidus on alati olnud ka oluline rahvusliku ja kultuuriidentiteedi toetaja. Uue meedia ja digikultuuri tehnoloogilised võimalused loovad eeldusi kultuuripärandi atraktiivsemaks muutmiseks ja tänase kultuuriga paremaks lõimimiseks. Selle kaudu suureneb kultuuri sidusus, teadlikkus oma kultuuripärandi väärtusest, aga ka kultuuri enesekirjeldamise võimekus nii eesti keeles kui teistes ühiskonna jaoks olulistes keeltest. Humanitaarharidus saab aidata muuta kultuuri ennast vahenduskeeleks ja nii sisemiseks kui väliseks suhtlemisvahendiks.
Kuidas humanitaarhariduse täit potentsiaali tulevikukoolis realiseerida on üks neid küsimusi, millele meie paneel vastust otsib. Ootame ettekandeid, mis uurivad näiteks:
- digitaalsete tehnoloogiate ja tehisintellekti rakendamisvõimalusi humanitaarhariduses;
- õppeainete (kunstide) vahelisi tõlkesuhteid ja transmeedialisust;
- kunstiliste mudelite rolli maailma mõtestamisel;
- kompleksprobleemide käsitlemise võimalusi humanitaarhariduses;
- kultuurihariduse rolli globaalsete kriiside kontekstis;
- humanitaarhariduslikke väljakutseid mitmekultuurilises ühiskonnas;
- uusi võimalusi kultuuripärandi käsitlemiseks humanitaarhariduses.