Korraldaja(d)
Andreas Ventsel, Tartu Ülikool, andreas.ventsel@ut.ee
Mari-Liis Madisson, Tartu Ülikool, ml.madisson@ut.ee
Sten Hansson, Tartu Ülikool, sten.hansson@ut.ee
Kirjeldus
Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt pole julgeolek ning elanikkonna turvatunne üksnes kaitsejõudude pärusmaa. Inimkogemuse, keele, kultuuri, väärtuste ja mälu uurimisele keskenduvatel humanitaarteadustel on oluline roll tänapäevaste ohtude ja nendega seotud tähendusmaailmade ja käitumismustrite mõtestamisel.
Arvamusküsitluste järgi ohustab Eesti turvalisust kõige rohkem vaenulik infomõjutustegevus. Infomõjutustegevus on strateegiline muljehaldus, mille abil püütakse võita auditooriumi liikmete poolehoidu, vormida päevakajaliste konfliktide tähendusi, aga kujundada ka üldisemaid väärtushoiakuid, ajaloo narratiive ja identiteete. Edukas mõjutustegevus tekitab sageli emotsionaalselt resonantsi, rõhudes hirmule, moraalsele üleolekule, šokile, skeptilisusele ja huumorile.
Kuna efektiivne infomõjutustegevus on kontekstitundlik, ei saa me lähtuda üksnes rahvusvahelistest uuringutest, vaid peame keskenduma viisidele, kuidas see Eestis levib. On oluline võimalikult nüansirikkalt mõista, milliseid suhtlusviise, lugusid ja sümboleid Eesti-vaenulikes ja/või demokraatlikke väärtusi õõnestavates sõnumites kasutatakse. Samuti on tähtis tähele panna, et infomõjutustegevus ja sellega seotud mõisted (valeuudised, infooperatsioonid, infosõda jms) kannavad sageli ideoloogilist laengut ja vastakaid tähendusi. Humanitaarteadlaste ülesandeks on ka nende kasutamist kriitiliselt analüüsida ning arendada täpset ja tundlikku sõnavara, mis võimaldab tänapäevaseid ohte ilma liigse hirmutamiseta mõista. Ootame paneeli ettekandeid, mis püüavad vastuseid leida alljärgnevatele küsimustele:
• Kuidas saavad humanitaarteadused aidata kaasa laiemale arusaamisele riigikaitsest, käsitledes julgeolekut ja elanikkonna turvatunnet mitmekesisemalt kui ainult kaitsejõudude kaudu?
• Millised on Eestis levivad infomõjutustegevuse viisid ning millised lood (sh ajaloonarratiivid) ja sümbolid on kasutusel Eesti-vaenulikes või demokraatlikke väärtusi õõnestavates sõnumites?
• Kuidas kujunevad infomõjutustegevuse kontekstis ideoloogilised laengud ja vastakad tähendused?
• Kuidas saavad humanitaarteadused aidata arendada täpset ja tundlikku sõnavara, mis võimaldab mõista tänapäevaseid ohte, sealhulgas infomõjutustegevust, ilma et see liigselt hirmutaks?