Korraldaja(d)
Timo Maran, Tartu Ülikool, timo.maran@ut.ee
Kirjeldus
Inimkonna olulisim väljakutse 21. sajandil on reageerimine globaalse keskkonnakriisi ilmingutele – kliimamuutusele, liikide massilisele väljasuremisele, looduskoosluste asendumisele kultuurmaastikega ja ressursside otsasaamisele. Täna pakutud lahendused on valdavalt tehnoloogiakesksed, uusi energiaallikaid, puhtamat tootmist või ringmajandust puudutavad. Samas on keskkonnakriisi vältimiseks vajalik muutus sedavõrd suur, et selleni pole põhimõtteliselt võimalik jõuda senist konkurentsi- ja tarbimiskeskset majandusmudelit ja ühiskonnakorraldust jätkates. Üleminekus loodust säästvale ühiskonnale on keskne roll kultuuril, sest kultuur saab inimesele näidata teistsuguste eluviiside, tähenduste ja väärtuste võimalikkust. Kirjandus, kunst, film jt. kultuurivormid saavad olla laboriks, kus on võimalik katsetada erinevate keskkonnasuhete võimalikkust ja uurida tulevikustsenaariume.
Keskkonnahumanitaaria oluline missioon on kultuuritekstide potentsiaali kirjeldamine ökoloogilise murrangu esilekutsumises ning muutusele kaasaitamine. Käesolevas paneelis vaatleme kultuuri mitmesuguseid võimalusi kriitiliselt kirjeldada inimese keskkonnasuhet, sillata inimkultuuri looduskoosluste ja nende asukatega, toetada ja edendada looduskultuure. Humanitaaria saab keskkonnakriisi adresseerida eri viisidel, näiteks kujutades võimalikke keskkonnatulevikke, kaardistades keskkonna esteetilisi eelistusi, tutvustades liigiüleseid koosloome praktikaid ning ühendades loovkultuuri ja keskkonnatemaatikat hariduses. Paneeli on oodatud ettekanded, mis eri vaatenurkadest käsitlevad kultuuri loovat potentsiaali keskkonnakriisis.