Korraldaja(d)
Saara Lotta Linno, Tartu Ülikool, saara.lotta.linno@ut.ee
Rebekka Lotman, Tartu Ülikool, rebekka.lotman@ut.ee
Kirjeldus
Eesti alade keeleline mitmekesisus on nii ajalooliselt kui tänapäeval avaldunud ka luules. Seejuures on Eesti luule mitmekeelsusel olnud rikkalikult väljendusvorme: alates erikeelsete kirjandusväljade külg-külje kõrval tegutsemisest kuni mitme loomekeelega autorite ja tihedalt eri keeltest läbipõimunud poeetiliste tekstideni. Eri keeltes toiminud kirjandusväljasid on viimase ajani sageli vaadeldud eraldi, laskmata seetõttu esile tõusta nendevahelistel kokkupuudetel, ühisosadel ja põimumistel. Viimastel kümnenditel on eesti keeles ilmunud järjest rohkem uurimusi ja ülevaateid siinsest mitte-eestikeelsest kirjandusest: sealhulgas käsitlusi baltisaksa luulest, kohalikust luulest klassikalistes keeltes, murdeluulest, Eesti venekeelsest luulest, ka segakeelsest luulest. Paneelis soovime seniseid uurimistulemusi kokku võtta ja ärgitada ette võtma uusi selleteemalisi uurimusi. Uurimishuvi keskmes on luules kasutatud keelte vahekorrad, nende põimumised, vastastikused tõlked ja ülekanded, eri vormis mitmekeelsuse ilmingud, mis on kirjanduse ükskeelsusest lähtuva käsitluse seisukohalt perifeersed või jäävad nähtamatuks.
Oodatud on mitmekeelsuse ilmingute käsitlemine Eesti luules (sh rahvaluules, leviluules) mitmel tasandil:
- kirjandusvälja tasandil, st uurimused Eesti venekeelsest, baltisaksa, murde- jm keeles kirja pandud luulest;
- autori tasandil, st uurimused autoritest, kes kasutavad mitut loomekeelt, valides ühes tekstis ühe, teises teise keele;
- teksti tasandil, st uurimused, kus käsitletakse mitme keele vaheldamist (ilma et üht keelt tingimata kohandataks teise süntaksi või morfoloogiaga) tervikteksti vältel;
- keele tasandil, st uurimused, mis hõlmavad nii olemasolevate segakeelsete keelevariantide kasutamist luules kui ka olukordi, kus luuleteksti vältel järjekindlalt loominguliselt põimitakse mitme keele grammatikat, leksikat, mõisteid ja fraseologisme, ortograafiat.