Korraldaja(d)
Anna Verschik, Tallinna Ülikool, annave@tlu.ee
Reili Argus, Tallinna Ülikool, reili.argus@tlu.ee
Kapitolina Fedorova, Tallinna Ülikool, kapitolina.fedorova@tlu.ee
Kirjeldus
Mitmekeelsus ei ole uus nähtus, see on eksisteerinud alati ühel või teisel viisil; Eesti pole siin erand. Mitmekeelsus oli omane keskaegsele Tallinnale, kõigile Hansa linnadele; 20. sajandi alguses tekkis mõiste “kolm kohalikku keelt” (eesti, vene, saksa). Lisaks juba väljakujunenud eesti-vene kakskeelsele suhtlusele on välja kujunenud inglise-eesti kakskeelne suhtlus, võib rääkida kolmest uuest kohalikust keelest. Täiesti uus olukord on tekkinud ukraina põgenike saabumisega, mille tulemusel tekib arvatavasti ka ukraina-eesti kakskeelsus.
Kui mitte arvesse võtta ajaloolist keeleteadust, on Eesti mitmekeelsuse uurimise traditsioon suhteliselt noor. On uuritud keelekontakte, perekonna keelepoliitikat, mitmekeelseid keelemaastikke, varajast mitmekeelsust. Mitmekeelsuse uurimine on oluline sellepärast, et enamik keeleteooriaid lähtub näilikust ükskeelsusest kui markeerimata, tavalisest olukorrast (keel on homogeenne suletud süsteem), samas pole ükski keel isoleeritud.
Paneeli oodatakse ettekandeid, mis haakuvad (aga ei piirdu) järgmiste teemadega:
- Kontaktlingvistilised nähtused (kopeerimine, koodivahetus jms)
- Noorte mitmekeelsus
- Mitmekeelsus ja perekonna keelepoliitika (segapered, muukeelsed pered Eestis jms)
- Varajane kaks- ja mitmekeelsus
- Hiline mitme keele omandamine ja kasutamine
- Mitmekeelsus sotsiaalmeedias
- Mitmekeelsus ja keeleline teadlikkus
- Nn rahvalingvistika (arvamused mitmekeelsuse, keele õppimise jms kohta)
- Igapäevane mitmekeelne suhtlus (k.a. teeninduses, kaubanduses, turul)
- Retseptiivne mitmekeelsus
- Mitmekeelsed keelemaastikud