Korraldaja(d)
Kristin Kuutma, Tartu Ülikool, kristin.kuutma@ut.ee
Elo-Hanna Seljamaa, Tartu Ülikool, elo-hanna.seljamaa@ut.ee
Kirjeldus
Pärand on üks tänapäeva ühiskonda kujundavaid ja käimasolevaid pöördeid tähistavaid kategooriaid. Paneel kutsub analüüsima pärandi mõistet, selle sisu ja sõnumeid, kasutusi ja tõlgendusi, et selle kaudu mõtestada pärandi valdkonda humanitaarteaduste muutuval väljal. Vaatluse all on mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorrad, tulevikupärandi kujutelmad ning pärandi rakenduslik potentsiaal.
Oodatud on ettekanded, mis käsitlevad pärandit tähendusi loova ja väärtushinnanguid kinnistava protsessina, hindavad refleksiivselt ajas kujunenud praktikaid ning näevad pärandis ühiskondlik-poliitilist ressurssi, mis toimib ka majandusliku varu ja vahendina ning kestvuse allikana nii üksikisikute kui ka kogukondade elus. Ootame ka pärandipoliitika kriitilist vaadet, mis tooks esile päritolu ja kuulumise või mitte-kuulumise vastuolulise ristumise temaatika pärandi valdkonnas ning humanitaarteaduste võimalused neis piiritõmbamise protsessides osaleda.
Võimalikke teemasid, küsimusi ja probleemipüstitusi:
- Milline on kokku kogutud pärandialane teave, keda ja kuidas see esindab või mida peegeldab? Missuguseid kuvandeid loob see kogemustest ja praktikatest, paikadest ja rahvastikust?
- Kuidas hinnata refleksiivselt ajas kujunenud praktikaid, ainelisust, ehitatud ruumi ja rajatud institutsioone? Millist rolli mängib neis inimtegur – üksikisik ja/või suuremad (kujutletud) kooslused?
- Milliseid võimalusi pakub pärandiga seonduv kaasaegsete väljakutsetega seoses? Milliseid pärandipõhiseid teadmisi ja oskusi saaks uuenduslikult rakendada? Kuidas näeb välja ja toimib loov ja loominguline vastupidavus? Kuidas selleni jõuda?
- Kes kujundab ja kes kehtestab pärandipoliitikat ning milliste vahenditega seda teostatakse? Kuidas toimib pärandi mõiste mitmekultuurses ja mitmekeelses olustikus?
- Millised võrdsuse või ebavõrdsuse, kaasamise ja kõrvalejäetuse jõujooned pärandivaldkonnas välja joonistuvad? Kuidas adutakse või eiratakse kaasaegse rände, hargmaisuse või paguluse mõju? Kas tulevikupärandi käsitus avab või sulgeb tee ebavõrdsuse vähendamise poole?