Korraldaja(d)
Ene-Reet Soovik, Tartu Ülikool, ene-reet.soovik@ut.ee
Elle-Mari Talivee, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus/Tallinna Ülikool, ellemari@utkk.ee
Kirjeldus
Inimeste ja keskkonna mitmekesiseid omavahelisi suhteid uurivast keskkonnahumanitaariast on tihtipeale mõeldud ja kõneldud kui rohelisest humanitaariast, ent 21. sajandi teisest kümnendist alates on selle raames üha selgemini eristuva nähtusena välja kujunemas nn sinine humanitaaria (blue humanities). Steve Mentz on oma sinihumanitaariat tutvustavas raamatus An Introduction to the Blue Humanities (Routledge, 2024) seda valdkonda kirjeldanud suundumusena, mis hõlmab nii teaduslikke kui ka kunstidiskursuseid, milles tõuseb esiplaanile vesi kõigis selle esinemiskujudes. Mentz osutab, et kuna sinine humanitaaria on välja kasvanud inimese ja ookeani omavaheliste suhete uurimisest, on selles vallas algselt eriti väljapaistval kohal olnud maailmamerega seonduvad uuringud, kuid selle fookus on kiiresti tunduvalt laiemaks muutunud. Nagu on rõhutanud sinisele humanitaariale pühendatud lühimonograafia Blue Humanities. Storied Waterscapes in the Anthropocene (Cambridge UP, 2023) autor Serpil Oppermann, kuulub selle tõeliselt distsipliinideülese uurimissuuna huviorbiiti kogu vesi planeedil Maa, sealhulgas ka kõikvõimalikud mageveekogud, liustikud ja märgalad ning isegi pinnavesi ja veeaur.
Sisuliselt sinise humanitaaria valdkonda kuuluvaid uurimusi on mõistagi arvukalt avaldatud Eestiski, kuid seni pole see toimunud kuigivõrd konsolideeritult või vaatlusi alles kujunemisjärgus katusmõistega seostades. Nii kutsumegi paneelis esinema ettekannetega, mis käsitlevad inimsuhteid vee erinevate vormidega. Võimalikest rõhuasetustest pakuvad mõistagi huvi kirjandus- ja kunstiteaduse vahendeid keskkonnakäsitlustega lõimivad vaatlused, sh kitsamalt võetuna akvakriitilise või hüdropoeetilise dominandiga analüüsid, kuid oodatud on ka ajaloost, kultuuriloost, folkloristikast või muudelt humanitaarsetelt taustadelt tõukuvad ettekanded. Näiteks: missugused on meie mere- ja rannikukeskkonda kujutava teosed, meie jõe-, järve-, allika- ja sookirjandus või -kunst ning neile pühendatud uurimused? Missugused on meie praegused suhted veekogudega või meie praegune üleüldine veekultuur? Missugune oli see ajalooliselt? Kas ja kuidas peegeldab suhtumine vee erinevatesse esinemisvormidesse keskkonnakriisi?