Korraldaja(d)
Kerri Kotta, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kerri.kotta@eamt.ee
Kirjeldus
Selle mõnevõrra oksüümoronliku pealkirjaga tahame viidata kaunite kunstide iseloomulikule olemisviisile, milles minevikku, olevikku ja tulevikku on peaaegu võimatu üheselt eristada. See tähendab, et kunstides arheoloogilisena mõistetud tegevus osutub sageli tulevikutähiseks, aktualiseerides ja määratledes ühtlasi selle nähtuse olevikus. Muusikas võib tuua näiteks vanamuusikaliikumise, mille eesmärgiks oli muusika ajalooteadlik esitusviis. Kuid selle poole püüeldes kehtestati hoopis radikaalselt uus esitusesteetika, mis algset dogmaatilisust hüljates on nüüdseks mõjutanud arvestatavat osa klassikalise muusika interpretatsioonist. Ka kujutavatest kunstidest võib tuua hulgaliselt näiteid, kus katsed rekonstrueerida minevikku on aluseks uue sünnile.
Me ootame sellesse paneeli ettekandeid, mis keskenduvad erinevaid kunstinähtusi uurides kunsti arenguprotsessidele ja selle kaudu kunsti multitemporaalse olemisviisi avamisele. Paneel ei sea piiranguid perspektiividele, mille kaudu mainitud protsesse käsitleda – need võivad olla seotud nii vastava valdkonna meetodi kui ka selle rakendamisega. Kunst(iteos) kui protsess võib olla käsitletud nii ajaloolisest, esteetilisest, sotsiaalsest, institutsionaalsest, tehnoloogilisest, materiaalsest, performatiivsest, soolisest või hoopis vaimse tervise ja heaolu ning miks mitte ka erinevate kunstivaldkondade vahelise vastasmõju perspektiivist. Julgustame esitama ettekandeid, mis toovad esile kunsti dünaamilise loomuse, selle võime end iga uue interaktsiooni tagajärjel “üle kirjutada”.