Eesti Teadusinfosüsteemis on seisuga oktoober 2023 umbes 59 000 profiili, millest umbes 17 000 ehk 28 % on sama perenime ja eesnime esimese initsiaaliga profiilid. Levinumad nimekujud on Tamm, K (53); Mägi, M (45) ja Tamm, M (43). Töötoa eesmärk oleks pakkuda teadlastele ja akadeemilisele kogukonnale praktilisi oskusi ja teadmisi erinevate diferentseerumise meetodite kohta ning tutvustada olulisemaid akadeemilisi andmebaase. Samuti rõhutada virtuaalse nähtavuse tähtsust teadusmaailmas.
Teemad:
1. ORCID - mis see on ja miks see on oluline?
2. Teised akadeemilised andmebaasid (Scopus, Web of Science, Google Scholar)
3. Muud virtuaalsed lahendused nähtavuse tõstmiseks
4. Virtuaalse nähtavuse tähtsus
Kellele on töötuba mõeldud? Kõigile teadlastele, doktorantidele, magistrantidele ja kõigile, kes on seotud akadeemilise maailmaga ja soovivad oma töödele suuremat nähtavust tagada.
Miks osaleda? Digiajastul on teadlase virtuaalne identiteet sama oluline kui tema publikatsioonid. ORCID ja teised andmebaasid aitavad tagada, et tööd on korrektselt identifitseeritud ja hõlpsasti leitavad. Töötuba annab praktilisi oskusi ja teadmisi, kuidas ennast selles valdkonnas paremini positsioneerida.
Kokkuvõte: ORCID ja muud akadeemilised andmebaasid on hädavajalikud vahendid teadlasele, kes soovib tagada oma tööde õige omistamise ja suurema nähtavuse. See töötuba on suunatud neile, kes soovivad saada selget arusaama nende platvormide kasutamise eelistest ja kuidas neid tõhusalt rakendada oma akadeemilise karjääri edendamiseks.
Texts and documents from different centuries are often one of the main research objects for historians, cultural researchers, and literary scholars. Transcribing historical documents has been very time-consuming and requires specific skills. However, the rapidly evolving landscape of digital humanities offers tools (powered by Artificial Intelligence) that effectively optimize the time spent on transcribing or analyzing the sources.
One of the most popular and effective ones is Transkribus - a text recognition and transcription tool that utilizes Artificial Intelligence to convert digitized handwritten or printed documents into searchable digital text. The platform enables to “teach” the software to “read” handwritten documents. In order to train a text recognition model, enough transcribed corpus has to be included in the training material.
Using the Transkribus platform the National Archive has successfully made easily readable and searchable three collections of historical data: petitions to the Governor of Estonia from the Swedish reign, records of the Tartu city council, and the birth metrics of the Orthodox congregations. It has been especially useful for genealogists and local history researchers because all the person and place names in the texts are searchable.
The 2-hour workshop will be divided into two parts and held in English (and Estonian). The first part will consist of an introduction to Transkribus and its possibilities, illustrated with the examples from the National Archive. The second part of the workshop will be a hands-on session to get acquainted with the basic tools of Transkribus - document upload, layout analysis, text recognition, and exploring the available models. Participants will be able to use their own sources or the ones provided by the organizers. There is no pre-required knowledge or skills. Participants will be asked to create a user account on Transkribus in advance and bring their own laptop.
Töötuba põhineb Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud loovuurimusprojektil “Muusika kui varjupaik Eesti džässmuusikute kogemuses”, mille üheks osaks oli uurida muusikalise improvisatsiooni ja ruumi omavahelisi seoseid. Uuringu käigus loodi meeskonnatööna muusikute, kunstnik Erki Kasemetsa ja filmistuudio Rühm Pluss Nulliga film, mis ühendab omavahel muusikalist improvisatsiooni, performance’i elemente ja audiovisuaalset kunsti.
Töötoa esimeses pooles toimub filmi linastus (pikkus 48’). Teises pooles vestlevad projektiga seotud isikud kunstnik Erki Kasemets, filmilooja ja produtsent Erik Norkroos, Anneli Leinpere, pianist Raun Juurikas ja projekti juht Heli Reimann, kes kuvavad eksperimendiga seotud protsesse ning seeläbi saadud uusi kogemusi ja teadmisi. Muuhulgas vastatakse küsimusele kuivõrd etteennustatav on projekti kulg, mis järgib loomepõhise uurimistöö tavasid (Barrett 2014), kus protseduurid ja meetodid tekivad pigem teoses ja teose kaudu, kui et on distsiplinaarselt ette määratletud.
Filmi "Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest" sünopsis:
Kuidas sünnib muusikaline improvisatsioon? Millised on selle hetke ajel ja protsessile orienteeritud tegevuse eripärad? Vastust nendele küsimustele otsivad filmis pianist Raun Juurikas ja muusikateadlane Heli Reimann. Raun Juurikase muusikalised otsirännakud on viinud omanäolise improvisatsioonilise väljenduslaadini, mida iseloomustab ajatu ja pikaldane heliline kulgemine. Selle peenetundeline nüansirohkus on kaasahaarav, mõtisklev ja meele süvakihtidesse tungiv. Meelemaastike varjatud radadel kõndijana on muusiku püüdluste hulgas kogeda nii improviseerimisel kui elus teadvuse tegevusest vaba seisundit. Filosoofilist laadi mõtiskluste käigus saame loa sissevaateks tema erksasse sisemaalima, kus otsiv vaim püüab mõista eksistentsi sügavamat tähendust ning sõnades väljendada sõnastamatut—kuidas sünnib improvisatsioon.
Abstraktsema tasandi loovad filmile mängulised performance’i elemendid andes extempore ehk hetke ajel toimuva ideest kantud avastuslikule loole eksperimentaalse värvingu.
Filmi valmimisele aitasid kaasa Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia koor, Mihkel Mälgand, Tiina Karjatse, Anneli Leinpere ja paljud teised.
Fimi autorid on Heli Reimann ja Erik Norkroos, muusika Raun Juurikas, kunstnik Erki Kasemets.
Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=MNZOsjZwgh8
Theoretical research enables conducting an in-depth analysis of visual culture, and present it in a conventional form of academic publications. Yet, it does not always tackle the complexity of creative processes, and may lack a ‘poetic’ level of analysis, transcending into the realm of philosophy and semiotics. In addition, forms of dissemination such as publications and conference presentations, can be unaccessible to non-academic audiences. Artistic research, in its turn, rarely considers art as a subject matter for analysis, but rather explores various phenomena through art; i.e. for artistic researchers, their practices are both methods and forms of their research. Meanwhile, artistic researchers often rely on theories which are widely discussed in the Humanities, whereas academics may engage creative methods (or collaborate with artists) at different stages of research. The workshop discusses these approaches, encouraging scholars to combine various methods and perspectives, creating a comfortable discussion between theoreticians and practitioners who might explore similar issues, however, using different methods and forms of dissemination.
The workshop (max.12 participants) is open to those who:
*conduct artistic research on various themes,
*conduct theoretical research on visual culture,
*use or are interested in using artistic methods.
During the first part of the workshop, organisers cover topics such as:
*creative forms of academic writing,
*artistic methods, e.g. ethnographic drawing, videography, photography,
*artistic research in site-specific performance,
*exhibition as a form of dissemination of academic research, etc.
During the second part, participants first discuss in teams and then present their thoughts on an interaction of theories and practices, and how it is or can be applied in their projects.